Viktor Gurov x Rahvusraamatukogu

Aeglased sammud — kõndija maastikus
08.10.—03.12.2021


Viktor Gurovi kohaspetsiifiline näitus ”Aeglased sammud – kõndija maastikus“ viib jalutuskäigule rahvusraamatukogu ümbruses ja ruumides, tuues kokku ekspeditsioonide märkmed ja visandid, Kusta Toomi põneva ajaloolise isiku ja loomingu ning Rein Muuluka maastikufotod.

Ajakirjanik ja kirjanik Kusta Toom elas erakuna Rõngu lähedal Koruste külas Salulaane metsaonnis ja matkas sealt järjekindlalt suurematesse keskustesse, et levitada enda välja antud ja algelise trükipressiga paljundatud ajakirju. Sihikindel ja isepäine kulgeja, kellest kaasaegsed eriti aru ei saanud – aga ega Toom sellest vist väga ei hoolinudki. Viktor Gurov on kunstnik ja graafiline disainer, keda Toomi valitud elustiil ja huvid pea sajand hiljem kõnetasid, haakudes märksõnadega tema enda tegevuses: järjepidev kõndimine, tähelepanekute jäädvustamine, tekstidega töötamine, kujundamine, ise kirjastamine. Kui seni on Gurovi tähelepanu all olnud peamiselt linnamaastikud, hüljatud ja alakasutatud kohad avalikus ruumis, siis Toomi jäljed juhatasid nii Eesti Rahvusraamatukogu hoidlatesse kui Lõuna-Eesti võpsikutesse.

Gurovi kaasteeliseks Kusta Toomi jälgedes oli fotograaf Rein Muuluka, kes on aastaid oma vanaaegsete kaameratega rännanud hüljatud talukohtades, jäädvustades kaduvaid inimmaastikke. Muuluka fotod nendest ühistest käikudest on üles võetud mehaanilise plaatkaameraga, Gurov omakorda skitseeris paberile vahetud muljed peatuspaikadest, õrnad ja hägused nagu paljud mälestusedki. Rahvusraamatukogus kulgeb väljapanek jalutuskäiguna läbi tähenduslike paikade ja nurgataguste, andes võimaluse märgilise hoonega tutvumiseks veel enne, kui suur renoveerimistöö selle mitmeks aastaks sulgeb. Peatuspaikadesse on kokku kogutud erinevad kihid: Kusta Toomi kirjastatud väljaanded ja tema päevikud, Gurovi enda märkmed ja visandid ning Muuluka fotod. Kõik need kompositsioonid ilmuvad kohaspetsiifilistena, sobitudes rahvusraamatukogu arhitektuuri, aga ka spetsiaalselt kujundatud pinkidel ja vitriinides.

Antiikajal oli levinud usk, et keha liikumine peegeldab meele liikumist. Jalutamine hakkab pikapeale vaimu aeglustama ja mõtlemine kohaneb keha loomuliku ja sundimatu tempoga. Jalutuskäigust saab pikk muusikapala, andante, mis ei jää maha ega kiirusta.* Kõndimisel on kultuuriloos oluline koht: flanöörid ja filosoofid, kunstnikud ja teisitimõtlejad on seda pidanud mõtete katalüsaatoriks ja korrastajaks, vestluste õhutajaks, kasutanud uurimis- ja protesteerimisviisina. Gurov kasutab kogudes tehtud uurimistööle lisaks kõndimist kui kunsti, et jõuda kehalise kogemuse kaudu lähemale siinses kultuuriloos tegutsenud isepäisele tegelasele, kelle hoiak ja tegevus ei pane enam umbusklikult kulmu kergitama, vaid mõjuvad vägagi kaasaegselt.

*   Arthur C. Brooks, ”Go For A Walk“, The Atlantic, 16.09.2021.


VIKTOR GUROV (s 1989) on kunstnik ja graafiline disainer, kes on töötanud viimased aastad nii projektiga ”Kunstnikud kogudes“ kui ka Eesti Rahvusraamatukogu näituste osakonnas. Ümberlülitumine kunstnikurolli andis võimaluse igapäevatöö kõrval jätkata oma uurimuslikku kunstnikupraktikat, töötada põhjalikumalt rahvusraamatukogu kogudega ning kasutada materjaliga ümberkäimisel teistlaadi perspektiivi.

REIN MUULUKA (s 1991) on Tartust pärit fotograaf, kellele on lapsest saati omane olnud matkamine. Muuluka on õppinud Tartus semiootikat ning tema praegune kunstnikupraktika keskendub mahajäetud paikade, hoonete ja ruumide pildistamisele vanemate, aeglasemat fotoprotsessi nõudvate kaameratega. Aastal 2016 andis ta välja fotoraamatu ”Abandonia“, mis sisaldab fotosid ja jutukesi Eestis asuvatest ja asunud mahajäetud vabrikutest, koolidest, raketibaasidest, kirikutest ja muudest ehitistest. Ühe käimasoleva projektina on ta pildistanud ka Lõuna-Eestis asuvaid ja asunud, praeguseks tühje kodusid ja talusid.

AUGUST TOOMINGAS (1892–1973) oli Rõngu lähedal erakuna metsas elanud ja kirjatöid välja andnud ajakirjanik ja kirjanik. Ta elas rändurielu, elatus juhutöödest ning õppis trükikodades raamatuköitmist. Ajakirjanduses hakkas ta esinema nimega Kusta Toom ning aastal 1913 ilmus selle nime all tema esikteos, autobiograafiliste sugemetega jutustus ”Otsijad“. Järgnevatel kümnenditel andis ta välja ja levitas kunsti-, teadus- ja poliitikaajakirju ”Aeg“, ”Hääl“ ja ”Tõrvik“. Valikut tema välja antud ning algelise trükipressiga paljundatud ajakirjadest ja tekstidest saab näha ka näituse ”Aeglased sammud – kõndija maastikus“ raames rahvusraamatukogus.

EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU on Eesti info-, teadus-, arendus- ja kultuuriasutus. Ajalooliselt on Eesti Rahvusraamatukogu eri nimede all ja eri funktsioonides tegutsenud alates 1918. aastast. Tänapäevase rahvusraamatukogu põhiülesanded on vastavalt seadusele rahvuslike kultuuriväärtuste ja infovarade kogumine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine, teadus- ja arendustegevus ning sellele tuginevate infoteenuste osutamine ühiskonnale. Rahvusraamatukogu üks funktsioon on olla kultuurikeskus, kus korraldatakse raamatu- ja kunstinäitusi, konverentse, kontserte, teatrietendusi, filmiõhtuid ja muid kultuuriüritusi.

Projekt ”KUNSTNIKUD KOGUDES“ (2017– , Maarin Ektermann, Mary-Ann Talvistu) on ellu kutsutud eesmärgiga viia dialoogi kaasaegses kunstiruumis tegutsevad loovisikud ja (väike)muuseumid üle Eesti. Praeguseks on sündinud juba 13 sellist koostööprojekti, mis saavad alati alguse kunstnike residentuurist muuseumis. Kunstnik tutvub muuseumi kogude, igapäevatöö ja kohaliku kogukonnaga ning tulemusena sünnib kohaspetsiifiline näitus, installatsioon või sündmus, millega kaasnevad ka publikuüritused. Koostöö Eesti Rahvusraamatukoguga andis võimaluse katsetada seda koostöövormi ka teistes mäluasutustes ja laiendada kunstnike dialoogi pärandkultuuriga.


Tänud: Kusta Toom, Rein Muuluka, Katri Kiik, Rene Mäe, Kea Susi, Tiina Kruup, Liina Siib, Rael Artel, Bruno Kadak, Sofia Fattahhova, Loora Kaubi, Andrei Ruzõrjov, Peeter Talvistu, Lauri Täht, Francisco Martinez, Alar ja Ethel Lillemägi, Alden Jõgisuu, Virge Loo, Merete Väin, Valge Kuup Studio, Printwise, Jaanihanso Siidrivabrik

Toetaja: Eesti Kultuurkapital

SÜNDMUSED

K 10.11 kell 17:00 Artist Walk. Alguspunkt Juhkentali Mini Rimi sissepääs ( https://fienta.com/et/s/artist-walk-gurov )
T 16.11 kell 17:00 Artist Walk. Alguspunkt Skoone Bastion esimsed trepid ( https://fienta.com/et/s/artist-walk-gurov )
N 18.11 kell 9:00 Kunstniku tuur
K 24.11 kell 17:00 Artist Walk. Alguspunkt Juhkentali Mini Rimi sissepääs ( https://fienta.com/et/s/artist-walk-gurov )
T 30.11 kell 17:00 Artist Walk. Alguspunkt Skoone Bastion esimsed trepid ( https://fienta.com/et/s/artist-walk-gurov )
R 26.11 kell 18:00 Jutuvestja — jalutuskäik, lõkkeõhtu ja telkimine raamatukogus
R 03.12 kell 18:00 Viimane kunstniku tuur ja lõpupidu saunas (täpsem info tulekul, sündmus eelregistreerimisega)








Jutuvestja — jalutuskäik, lõkkeõhtu ja telkimine raamatukogus  (26. november kell 18:00)

Kuna näituse keskmes oleva Kusta Toomiga ei ole enam võimalik kohtuda, on Gurov jalutuskäiguks kaasanud teise jutuvestja. Gurov ning kunstnik ja antropoloog Francisco Martínez loevad näitusel ja lõkke ümber ette tekstilõike, mis tõukuvad nii Kusta Toomi kui nende isiklikest rännakutest. Kollektiivne lugemine viitab arhailistele loojutustamise vormidele, mis koondasid üheskoos lugude rääkimise ja kuulamise kaudu kogukondi. See viitab ka Ray Bradbury romaanis „Fahrenheit 451“ käsitletud teadmiste edasiandmise traditsioonile, kus kirjasõnas talletatatud ideid säilitatakse raamatuid sõna-sõnalt ette kandes. Ka kõndimine ei ole siin tavapärane eesmärgistatud teekond, vaid viis avanevate vaatepiltide ja tekkivate mõttekäikudega suhestumiseks.  

Sündmusel räägitakse eesti ja inglise keeles. Kogunemine rahvusraamatukogu fuajees Tõnismägi 2, Tallinn. Osalemiseks registreeru hiljemalt neljapäeval (25.11) SIIN

Sündmusel osalemise eelduseks on kehtiv vaktsineerimispass või tõend koroonaviiruse läbipõdemise kohta. Avalikus ruumis on maski kandmine kohustuslik.



Eesti keeles