Marge Monko + Vana-Võromaa Kultuurikoda

"Naer kuni pisarateni*"

20.08.–16.12.2018

Marge Monko koostatud täiendus muuseumi püsiekspositsioonile, mis jäi osaliselt paika ka pärast projekti lõppemist, käsitleb vaba aega ja meelelahutust Võrus 1920.–1930. aastatel. Pakkumaks alternatiivi rahvusromantilisele narratiivile, mida selle perioodiga enamasti seostatakse, on kunstnik spekulatiivselt asetanud Võru tolle aja kosmopoliitsete trendide konteksti. Monko lisatud ekspositsioon jaguneb neljaks alateemaks: mood, meelelahutus, sport ja autod ning väljas on fotod ja esemed muuseumi fondist, samuti tolleaegsetest ajalehtedest ja ajakirjadest pärit materjalid. Lisaks võttis ”Kunstnikud kogudes” projekti ajal muuseumi sissepääsu kohal külastaja vastu neoonsilt, mille kujunduses kasutas kunstnik nii Võrumaa vapi kui ka art deco stiili elemente.

Kahe maailmasõja vahelised kümnendid tähistavad läänemaailmas suurt murranguperioodi, moderniseerumist. ’Möirgavatel kahekümnendatel’ ilmus tänavatele järjest rohkem autosid, äsjast sõjaõudust aitasid unustada kino, raadio ja džässmuusika ning südameid vallutasid tantsustiilid tšarlston ja sving. Paranes naiste ühiskondlik positsioon, vilja hakkas kandma soolise võrdõiguslikkuse nimel peetud võitlus. Ka Eestis olid naised saavutanud 1918. aastal valimisõiguse ning 1920-ndatel tegutses riigis 31 naisorganisatsiooni. Naiste esindatus poliitikas oli siiski kesine — näiteks riigikogu teise koosseisu kuulus aastatel 1923–1926 vaid kolm naist.

1922. aastal oli Võru linnas 5077 elanikku (peaaegu poole võrra rohkem kui 19. sajandi lõpus) ning maailma suurlinnade trendid jõudsid otsapidi ka siia. Ajalehe Wõru Teataja põhjal võib öelda, et 1920. aastate teises pooles ja 1930. aastate alguses avati linnas pidevalt uusi kohvikud ja ärisid. Põhiliseks vaba aja veetmise kohaks oli Võru Kannel, kus tegutsesid nii teatritrupp, einelaud kui ka kino, ning kino Mars, milles näidati Euroopa ja Hollywoodi filme. Rohked juuksurisalongide, moeäride ja autode edasimüüjate reklaamkuulutused kohalikus lehes annavad aimu jõukast linnakodanlusest ja suurenenud tarbijaskonnast. Kuid samal ajal tõstsid poliitilises elus pead juba uued, autoritaarsed jõud...

* Kinoteatri Kannel reklaamkuulutusest filmile ”Ainult naistele” (Wõru Teataja, 27.10.1928)

Marge Monko (1976) on õppinud Eesti Kunstiakadeemias fotograafiat ja täiendanud end Viini rakenduskunstide ülikoolis. Tema loomingut on mõjutanud feminism, psühhoanalüüs ja visuaalkultuuri teooriad, ta on keskendunud teemadele nagu naise kujutamine, kehalisus, (tarbimis)iha ja armastus kaasaja turumajanduslikus ühiskonnas. Meediumid, mida Monko kasutab, varieeruvad dokumentalistikast lavastuseni, fotost video ja installatsioonini. Marge Monko on Ida- ja Kesk-Euroopa kunstiauhinna Henkel Art Award 2012 laureaat, aastatel 2013–2015 osales ta stuudioprogrammis HISK Belgias ning 2015. aastal ISCP residentuuris New Yorgis. 2016. aastal sai Marge Monko ühena esimestest riiklikku kunstnikupalka, millest otsustas aga loobuda septembris 2017 seoses tööle asumisega Eesti Kunstiakadeemia fotoosakonna professorina. Monko pälvis ka Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia aastal 2018.
LOE LISAKS

Publikuprogramm

17:00 Näituse avamine ja vestlus kunstnikuga

16:00–18:00 Marge Monko 1920—1930-ndate ajalehekuulutuste kollaaži töötuba noortele
18:00 Loeng ”Kunst avalikus ruumis — parandused ja provokatsioonid” (Maarin Ektermann)

Täname: Helve Alla, Tiia Haug, Jana Huul, Artur Ruusmaa, Rainer Kuuba

Galerii

Pildigaleriis on fotod nii esimesest külaskäigust muuseumisse sügisel 2017 kui ka Marge enda jäädvustused tema residentuurist (seitse viimast fotot).