Flo Kasearu + Koidula muuseum
"Vana-vana-vana-vana-paberinirk"
07.09.–17.12.2018
Flo Kasearule hakkas Koidula Muuseumis tegutsedes ja selle toimetamist jälgides huvi pakkuma just Lydia Koidula isik, mis tundub tänapäeval peaaegu oma legendi varju jäävat. Koidulaulik on müütiline tegelane, kelle õlgadel on ka sada aastat hiljem meie rahvuslikus uhkuses ja enesemääramises kanda oluline roll. Kuna Kasearu avas isikliku majamuuseumi oma kodus Tallinnas juba 2013. aastal, ootamata ära isikule tavaliselt alles postuumselt osaks saavat austusavaldust, on tema huvide fookus ehk just sellest kantuna suunatud rohkem isikule.
Residentuuris olles noppis kunstnik välja mõningad sõlmitused muuseumi tegutsemisest. Neid võimendades või ümber mängides lõi ta sealse ekspositsiooni sisse uue trajektoori, mis andis külastajale võimaluse tutvuda mitte üksnes Koidula elu ja loominguga, vaid muutuda tähe- lepanelikumaks ka selle suhtes, kuidas muuseum seda lugu esitab ning mis võimalused oleksid narratiivi jätkata / edasi arendada. Kunstniku käsitlus oli tunduvalt mängulisem ja humoorikam, samas erineb ka tema vastutus muuseumi vastutusest rääkida n-ö ametlikku, väärikat lugu. Inimeste elu on aga tihtipeale palju mitmetahulisem, kui pärast nende surma rajatud heroiline isikumuuseum paista laseb, ja kaasaegne kunst võimaldab siinkohal visata õhku küsimusi ning pakkuda välja stsenaariumeid, mis loovad pinna edasi mõtlemiseks ja arutamiseks.
Millest selline pealkiri? Kasearu arvutas välja, et Lydia Koidula võiks talle olla vana-vana-vana-vanaema. Kuna Koidula aga ei ole Kasearu vanaema, siis kandus põlvkondadest üle hoopis F. R. Kreutzwaldi pandud hüüdnimi — paberinirk!
Flo Kasearu (1985) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maali eriala bakalaureuseõppes ja fotograafia osakonna magistrantuuri ning täiendanud end Berliini kunstiülikoolis. Kasearu loomingu keskmes on traditsioonide, rahvusliku identiteedi ning poliitiliste ja ideoloogiliste situatsioonide tõlgendamine ja ümbermääratlemine. Aastast 2013 tegutseb ta omanimelise majamuuseumi kunstilise juhina ning tema viimaste aastate kunstipraktika on tihedalt seotud majamuuseumi keskkonnaga. Alates 2017. aastast on Kasearu riikliku kunstnikupalga saaja.LOE LISAKS
Lydia Koidula (1843–1886) on Eesti rahvusliku ärkamisaja tuntud poetess, publitsist ja ühiskonnategelane ning Pärnu on tema nooruslinn. Koidula Muuseumi, mis on praegu Pärnu Muuseumi filiaal, hoone oli aastatel 1850–1863 tema kodumaja ehk endine Pärnu Ülejõe koolimaja, kus tema isa, ühtlasi eestikeelse ajakirjanduse isa, Johann Voldemar Jannsen, oli tollal koolmeister. Muuseumis on võimalik tutvuda nende mõlema elu ja tegevusega Eesti ärkamisaja kontekstis; siit leiab ka 19. sajandi keskpaiga tüüpilise koolitoa, saab viibida Jannsenite koduses söögitoas ning kirjutustoas tutvuda Eesti järjepideva ajakirjanduse alguslooga alates 1857. aastal asutatud Perno Postimehest. Koidula Muuseum on tuntud ka suveetenduste poolest.
Flo Kasearu residentuur muuseumis toimus suvel 2017 ja 09.–16. märtsil 2018.
Residentuuri toetas ka Eesti Kultuurkapitali Pärnumaa ekspertgrupp!
Publikuprogramm
07.09.2018 Näituse avamine16:00 Ringkäik näitusel koos kunstnikuga08.09.2018
14:00 Flo Kasearu näituse ”Varjupaiga festival” külastus Pärnu naiste varjupaigas
16:00 Vestlus kunstnikuga Koidula Muuseumis ning juhitud ringkäik näitusel
Täname: Tõnu Narro, Pärnu Muuseum, Elmar Trink, Piret Pedanik, Heneliis Notton, Margo Samorokov, Epp Kubu, Aivo Luhaoja, Mihkel Lember, Laura Pählapuu, Kristi Tasuja, Henno Sepp, Sidney Lepp, Kultuurkapitali Pärnumaa ekspertgrupp
Galerii
Viimased neli pilti on Flo jäädvustused oma residentuurist, mh ka kohtumine Koidula haua Kroonlinnas teistkordselt ülesleidnud ning ümbermatmise juures olnud Henno Sepaga.
