Karel Koplimets x Tartu Ülikooli Tartu observatoorium

Eesti oma kosmosekeskus ja legendaarne teadlaste kogukond – see on Tartu Ülikooli Tartu observatoorium Tõraveres! Valminud aastal 1964, on see koht paeluv kombinatsioon tipptasemel teadustööst keset rohelust ning argipilgule salapärasena näivast infrastruktuurist – peamajale lisaks on siin mitmed teleskoobi-tornid ning teised objektid maastikus. Nende vahel ringi jalutades satub külastaja kummastavasse keskkonda ning sel suvel on võimalus ka ühte nendest tornidest lähemalt uurima minna. 

Kunstnik Karel Koplimets viibis aastal 2023 observatooriumis residentuuris, vestles seal töötavate teadlastega ning tutvus igapäevaeluga tolles teadus-linnakus. Kohapeal kogetust ja Tõravere kosmilisest arhitektuurist mõjutatuna kasvas välja kohaspetsiifiline ruumiinstallatsioon, mis hõlmab ühe terve teleskoobitorni. Installatsiooni teema on kliimamuutuste valguses düstoopilised tulevikustsenaariumid ja üllatuslikud viisid, kuidas inimkond püüab keerukates oludes ellu jääda. Kas tulevikus kehtivad samad ühiskondlikult aktsepteeritud moraalireeglid ja väärtused ning milline on indiviidi roll oma planeedi kaitsmisel?

“2074”

Installatsioon viib külastajad rännakule hüpoteetilisse tulevikku, kus kliimamuutused on jätnud oma sügava jälje. Torn TRVRCCS2AZT-8 pakub ainulaadset ja efektiivset lahendust süsinikdioksiidi atmosfäärist eemaldamiseks. Lihtsa ja innovaatilise disaini abil suudab see tehnoloogia siduda märkimisväärseid koguseid CO2, aidates seeläbi vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja võidelda kliimamuutustega. Inimfiltri elemendi kaasamine lisab süsteemile efektiivsust ja annab tunnistust teadlaste loomingulisest lähenemisest sellele keerukale probleemile. Käivitatud projekti edu annab lootust, et kliimakriisi suudetakse leevendada ja luua planeedile rohelisem ja puhtam tulevik. 

Teos lähtub ulmekirjanduses levinud vaadetest inimkonnale tulevikus, kus indiviidi õigused ja vabadus on võrreldes tänapäevaga muutunud. Kõige olulisem on inimkonna kui liigi ellujäämine, mille raames üksikisik ei ole enam nii oluline. Ressursside ebaõiglase jaotumise süvenemise tõttu on demokraatlikud põhimõtted ja nõrgemate kaitse kohati ohverdatud (korporatiivse ja poliitilise) eliidi huvidele.

Keset järsult süvenevat kliimakriisi, mis nõuab uuenduslikke lahendusi, on teadlastel keskne roll. Installatsioon annab tunnustust teadlaste tööle ja pühendumusele selle väljakutse lahendamisel. Ometi globaalsed temperatuurid aina tõusevad, äärmuslikud ilmastikuolud muutuvad tavalisemaks ja bioloogiline mitmekesisus kahaneb murettekitaval kiirusel. Selge on see, et senised ühiskondlikud ja moraalsed normid, reeglid ja seadused ei ole piisavad, et lahendada kliimakriisi ja teisi keskkonnaprobleeme. Mil viisil on tuleviku reaalsust üldse võimalik ette kujutada? Teadusulme võimaldab fantaasias silme ette manada tulevikumaailma, mida tõenäoliselt ei saa kunagi olema, aga mis on siiski tajutav, kuna lähtub osaliselt meie reaalsest maailmast. Ehk siin eksperimetaaljaamas lahtirulluv düstoopia ärgitab külastajat mõtlema nüüd ja praegu kliimamuutustega seonduvatele väljakutsetele.

Animatsioon: Trevor Kinna

Jutustaja: Toomas Täht

Heliline kujundus: Madis Kurss

Tõlkija: Peeter Talvistu

Tõlke toimetaja: Richard Adang

Täname: Antti Tamm, Marja-Liisa Plats, Tanel Liira, Heiki Maasik, Hilja Koplimets, Kaisa Maasik, Maido Juss

KAREL KOPLIMETS (s. 1986) on Tallinnas elav ja töötav foto-, video- ja installatsioonikunstnik. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias fotograafia erialal (2013) ja aastatel 2020-2021 täiendanud end Belgias HISKi (Hoger Instituut voor Schone Kunsten) programmis. Kunstnik on hiljuti osalenud grupinäitusel “Coup de Ville” (Sint-Niklaas, Belgia, 2024), Videobrasil biennaalil (Sesc 24 de Maio, Brasiilia, 2023), Fotokuu peanäitusel “Transs” Tallinna Kunstihoones (2023) ja korraldanud isikunäituse “One Is the Loneliest Number” (AV17) galeriis (Vilnius, 2022). Tema teoseid on mitmetes muuseumikogudes, sealhulgas Kiasmas, Musée de l’Elysée's ja Kumu Kunstimuuseumis. Karel Koplimets oli aastatel 2020-2022 üks riikliku kunstnikupalga saajaid.

TARTU OBSERVATOORIUM on Tartu Ülikooli koosseisus olev teadus- ja arendusasutus astronoomia ja atmosfäärifüüsika valdkonnas. Tartu observatoorium, mis avati Tõraveres aastal 1964, on 1808. aastal rajatud Tartu Ülikooli tähetorni ja 1865. aastal rajatud Tartu Ülikooli meteoroloogia observatooriumi järeltulija ning töö jätkaja. Observatooriumis on astronoomia, kaugseire ja kosmostehnoloogia osakonnad. Peamised astronoomia uurimissuunad on tähefüüsika ning kosmoloogia ja galaktikate füüsika, kaugseire uurimissuunad taimkatteseire, veekogudeseire, atmosfääriseire ja radarseire. Kosmosetehnoloogia osakonnas tegeletakse mitmesuguste uudsete seadmete projekteerimise, ehitamise ja katsetamisega. Tartu observatooriumi teadlased on satelliidiprojektide ESTCube-1 ja ESTCube-2 juhendajad.

Tõravere väliala kaart:

Galerii avaüritusest 12.05.2024 (fotograaf Jürgen Vainola):