Sindi

Vabrik on töö. Vabrik on kodu. Vabrik on pidu. Vabrik on kool. Vabrik on poliitika. Vabrik on elu.

Selline oli tööstusajastu nägemus ratsionaalsest ühiskonnast. Nii nagu insenerid panid millisekundise täpsusega tööle tootmisliinid, nii pidid hoolikalt planeeritud vabrikulinnad panema õilmitsema terved kogukonnad. Taolisi utoopilise eksperimente tehti üle kogu maailma. Šotimaal, New Lanarkis. Brasiilias, Fordlandias. Lõuna-Aafrikas, Kimberleys. Nõukogude Liidus, Magnitogorskis. Eestis, Sindis.

Linnaruumituur „Ulmade linn” viib külastaja teekonnale läbi kolme sajandi ja nelja kontinendi vabrikulinnade, mis kõik on peidus Sindi erinevates osades. Audiogiid toob külastajani inimesed, kelle elu on hällist saadik olnud seotud Sindi tekstiilivabrikuga. Linna paigutatud infotahvlid näitavad, kuidas Sindit kujundasid needsamad tööstusajastu hoovused, mis on kujundanud kogu maailma vabrikulinnade nägu. Kas vabrikulinnad pakkusid töölistele ennenägematuid mugavusi, hoolekannet ja haridust või hoidsid nad töölisi oma raudses haardes? Mille poolest erinesid kapitalistlikud ja sotsialistlikud vabrikulinnad? Mis jääb vabrikulinnast järele, kui sellest kaob vabrik?

Kas vabrikulinnadesse ehitatud ulmad on unistused või hoopis luupainajad?