Esimese lennu tagasiside

Mis oli proloogkool sinu jaoks?

Esimeses lennus osalejad kirjutasid kokkuvõtteks-tagasisideks nii:

proloogkool on kokkuvõturing, selgade kokku panemise paik ja mitte üldse anonüümsete kunstnike omavahelise toetuse grupp. 

***

Platvorm uue loomingu algete kasvama panemiseks, aretamiseks ja testimiseks. Samuti ka seni tehtu järellainetusteks ja -peegeldusteks. Ei ole suurt soorituspinget ja projekti tähtaegu, need on väljal tegutsedes niikuinii kollitamas, kuid proloogkoolis saab tehtut mõtestada ja ateljees oma tööde tiksutamise vahele kasulikku sisendit hea tunnetuse ning mitmekesise silmaringiga õpingukaaslastelt ja mentoritelt. 

***

proloogkooli seltskond on mulle tuttav pigem oma töödelt ja tegemistelt, kuid mitte inimestena. Samuti on ka mitmeid nn koolikaaslasi, kelle tehtuga alles tutvuda sain. Kõige enam olengi tänulik nende nn juhulinkide eest, kelle ja milleni ma ilma proloogkoolita jõudnud ei oleks. Fännan tohutult seda sundolukorda, mis koolides ikka tekib, kus satume keset kampa, mille koosseisu me ise eriti valida ei saa. Uued seosed ja tähelepanekud, samastumised ja vastandumised on garanteeritud. 

***

Võimalus kuulda, kuidas teised kunstnikud mõtlevad, struktuuri ja seoseid loovad, ideest väljundini liiguvad. Võimalus avada enda projekti haavatavas faasis turvalises keskkonnas kriitilisele tagasisidele. 

***

Soovisin nö oma mullist välja tulla... või seda laiendada ja mitmekesistada. Sain heas mõttes sundolukorra, kus pidin iga kuu vahekokkuvõtte tegema, mis pani muutusi ja paigalseise märkama. Sain mõtteid-tagasisidet, näha teiste protsessi ja sellest õppida. 

***

Töötas regulaarsus ja ammu ette lepitud kuupäevad – proloogkool oli "püha" reede, kuhu teised asjad sisse ei sõitnud. Töötas see, kui huvitav oli kuulata teisi mõtlemas ja teistmoodi mõtlemas – väga inspireeriv. Töötas mõnus 'turvaline' ruum – tahtsin ja sain olla poolik ja otsiv. Kokkuvõtete tegemine töötas mõtete koondajana, aga tahtsin samas kohapeal muid asju teha ja siis ei jäänud kokkuvõtte arutamiseks palju aega. Balansseerimise katsetuste ja analüüsi vahel oleks võinud mul endal natuke teine olla. Ei töötanud see, et tegin kokkuvõtteid tihti siiski viimasel minutil ja vahel mõtlesin siis alles viimase kuu peale tagasi. See on pigem isikliku aja planeerimise küsimus – ei tea kas selle distsiplineerimiseks teiste seas on veel mõni moodus? 

***

Märkasin, et kuna formaat küsis palju igakuiste ideede kohta, siis see mind mõjutas palju – tegelesin peamiselt ideede loomisega ja ei süvenenud nende arendamisse. Tulemuseks on mul posu ideid ja esmaseid visuaalseid kujundeid, millega edasi töötada. 

***

Tahtsin võimalust, et katsetan häälestatud keskkonnas enda jaoks uusi asju – seda sain. Tahtsin tagasisidet inimestelt, kes pole filmivaldkonnast, vaid vaatavad asju pilguga, mis on mulle vähem tuttav – sain ka. Tahtsin mingit julgustust, et võin oma asja ajada ja see midagi kommunikeerib – sain/võtsin seda ka. Oleks tahtnud ja ei saanud väga sügavat ja konstruktiivset kriitikat, et treenida sellega toimetamist ja selle vastuvõtmist, aga ka ei küsinud seda väga selgelt. Oleks võinud.

 ***

Töötas enesejuhtimine ja isevastutamine. Eesmärke ja ülesandeid püstitasime enesele ise, nende järgimist või minnalaskmist samuti. Täiskasvanud inimese tunne oli :)  


Eesti keeles