proloogkooli kriitikakool otsib osalejaid!


proloogkooli III hooaeg on algamas!

Sügisel 2020 startis uus vabaharidusprogramm, mis on mõeldud kunstnikele, disaineritele, arhitektidele, kriitikutele, kuraatoritele jt loovisikutele, kes soovivad tuge enda täiendamisel ning ehk suuremat küünarnuki-tunnet oma igapäevastes tegevustes. Esimese kahe aasta järel, mil proloogkool oli üles ehitatud osalejate iseseisva uurimistöö toetamisele, on aeg teha väike pööre, katsetada uut lähenemist ning adresseerida konkreetsemalt igipõlist probleemi - kriitikute põuda! Kriitikakool toimib koostöös Sõltumatu Tantsu Lava tantsukriitika uurimisresidentuuriga, sellega põkkudes ja põimudes (rohkem infot STLis toimuva kohta allpool!).

*****

Täida osalustaotlus SIIT, tähtaeg 05.09.2022!

*****

proloogkooli kriitikakool on praktiline ettevõtmine, milles vahelduvad kolm osa: näituste analüüsid, kodutööna valminud tekstide tagasisidestamine ning kohtumised kriitikutega; lisaks sisse- ja väljajuhatavad loengud. Kriitikakooli eesmärgiks on anda osalejatele tööriistad, nõuanded ja tagasiside kirjutamisprotsessiks ning enda hääle (edasi)vormimiseks kriitika kirjutajana. Osalejateks oodatakse kunsti-, disaini- ja arhitektuurivaldkonnas igapäevaselt tegutsejad, programm sobib nii algajatele kirjutajatele kui vanadele kaladele oma praktika arendamiseks ja tagasiside saamiseks.

*****


Programmi osadest lähemalt:
Sissejuhatav loeng, Marin Ektermann ja Ott Karulin, STLi ja proloogkooli ühisüritus

  • Ülevaade kunstikriitika-alastest debattidest kaasajal (kriitika ajalugu ei käsitleta)
  • Nõuandeid kirjutamisprotsessi juhtimiseks
  • Hea kriitikateksti nõuanded ja ohukohad
  • Tekstid

    • Kirjutamise kodutöödeks on kokku 4 teksti, millel on erinevad formaadid ja pikkused ning “sihtkohad” (näiteks erialane ajakiri, päevleht jne).
    • Koduste tööde esimene ring on põhjalik tagasisidestamine nii mentori kui teiste kaasosaliste poolt. Soovi korral on võimalik saada privaatset tagasisidet parandatud tekstile, et liikuda nt avaldamise suunas. Osalejate huvi korral aitab prolookool otsida avaldamisvõimalusi.

    Näituste arutelud

    • Külastatavad näitused lepitakse kokku osalejatega, kuid külastatakse nii kunsti-, disaini- kui arhitektuurinäituseid.
    • Teoste lähilugemine, näituse kui terviku analüüs
    • Näitused arutelud saavad olema pool-avalikud üritused, kus kriitikakooli osalejad veavad arutelu. Ürituse puhul peetakse silmas mitte-formaalse, turvalise ja lugupidava aruteluruumi loomist. 

    Kohtumised kriitikutega ja arutelud kriitika hetkeseisust erinevates valdkondades, STLi ja proloogkooli ühisüritus

    • Avalikud üritused, kriitikud erinevatest kultuurivaldkondadest
    • Kriitikute kujunemine ja töökogemused, nende tööpõhimõtted,     väljakutsed, nõuanded. Ühel arutelul kohtuksid 3-4 eri valdkondade kriitikut.
    • Kriitikakoolis osalejatel ülesanne valmistada ette küsimusi ja panustada arutelusse

    Kriitikakoolis osalejad saavad ka spetsiaalselt proloogkooli jaoks välja töötatud nö töövihikud, mis aitavad paremini sellealaste tegevustega järje peal püsida; lisaks on proloogkoolis olnud tavaks teha iga kuu väikeseid kokkuvõtteid oma tööprotsessist, seda nii endale kui ka grupile jagamiseks, et kus keegi omadega on. 

    *****

    proloogkoolist laeiemalt ja selle hooaja kriitika-fookusest:

    Kogu proloogkooli kui sellise algatus lähtub siinsetest tühikutest täiskasvanute nn jätkuhariduses – kuidas hoida end vormis peale kõrgkooli lõpetamist, selle astmete vahepeal või kui ametlik haridussüsteem üldse ei sobi? Elukestev õpe on valdkonnana jagunenud koolituste ning hobihariduse vahel, kuid kumbki suund ei pruugi vabakutselisele loovisikule sobida. Lisaks on kaasajal loomulikult lõputu nn teadmiste-buffee võimalus, kuid tohutust hulgast vabalt kättesaadavatest loengutest, podcastidest, e-kursustest jms on ühel tavalisel lihtsurelikul siiski üsna keeruline endale süstemaatilist teadmistekogumit kokku panna.

    proloogkool ühendabki nö DIY lähenemise täiskasvanute jätkuvale enesetäiendamisele, pakkudes samas raamistiku, mis on nii piisavalt paindlik kui ka nõudlik osalejate panuse suhtes. Õppekava, hindeid ja tunnistusi ei ole. Garantiisid, et õppimine kui selline üldse aset leiab, samuti mitte – see, mida iga osaleja proloogkooli aastasest vabaharidusprogrammist saab, sõltub tema enda valmidusest sellele oma elus ruumi teha ning kaasa töötada. Kuid lubada saab, et selle aasta jooksul mõtlevad süvenenult iga osaleja ning tema teemaga kaasa kogenud kolleegid disaini-, arhitektuuri- ja kunstivaldkonnast. 

    Kolmandal hooajal pilgu pööramine konkreetsemalt kriitikakirjutamisele tõkub asjaolust, et kunstist, disainist ja arhitektuurist kirjutajaid võiks olla ... palju rohkem! Rohkem erinevaid hääli, rohkem katsetamist eri formaatide ja lähenemistega, rohkem risttolmnemist. Näituseid ja sündmuseid, mida toimub, on tohutult, kuid nendest kirjutamise puhul valitseb tõesti Boris Groysi väljatoodud mõte, et enam pole oluline, kas arvustus on nö. + või -, vaid oluline on 0 ja 1 - kas üldse midagi ilmub. 

    Kuigi kohti, kus avaldada on, ei kanna see osa kultuurivaldkonnast välja kriitikut kui elukutset - ühelt poolt ei ole honorarid sellised, et isegi usinalt kirjutades kultuuritöötaja miinimum igas kuus kokku tuleks ja teiselt poolt ei ole toimetajatel tihtipeale aega anda põhjalikku tagasisidet tekstidele, mistõttu jääb ka selline learning-by-doing areng hüplikuks. Kriitika kirjutamine on praegu justkui hoogtöö, mida tehakse tihti mõned aastad intensiivsemalt ning siis hajuvad kirjutajad teistele kultuuritöö suundadele ära. 

    Viimastel aastatel on olnud mitmeid häid algatusi, mis tõstavad kriitika kirjutamist eraldi tähelepanu alla - MAJA ja Sirp annavad ühiselt välja ruumipublikatsiooni preemiat, Eesti Kunstiteadlaste- ja Kuraatorite Ühing ning Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus kunstikriitiku stipendiumit jne. proloogkooli kriitikakool panustab sellesse suunda kollektiivse ja toetava platvormi loomisega, et koos võtta aega mõtlemiseks näituste üle põhjalikumalt ja pikemalt, et saada ja anda tagasisidet tekstidele enne kui need laiema ringi ette jõuavad ning et uurida kogenud kirjutajatelt, kuidas nad seda ikkagi teevad. 

    *****

    Kriitikakooli praktiline info:

    Töökeel: eesti

    Osalejate arv programmis: 8

    Vabaharidusprogrammis osalemine on tasuta, kuid osalejatelt oodatakse aktiivset kaasasolemist, vähemalt kümnel kohtumisel osalemist, tekstide kirjutamist kokkulepitud ajaks ning korra kuus oma tegevust reflekteerivate kokkuvõtete kirjutamist. Osalejaid ei tohiks õppida eeloleval õppeaastal üheski kõrgkoolis. Kui taotlusi tuleb alla 5, siis kriitikakool ei avane.

    *****

    Ajakava:

    21.09.2021 - 15.03.2023

    13 kohtumist, kolmapäeviti, üle nädala, kell 16.00 – 18.00

    • 21.09 kell 16.00 – 18.00 sissejuhatav loeng, koostöös STLiga
    • 05.10 kell 16.00 – 18.00 näituse analüüs
    • 19.10 kell 16.00 – 18.00 teksti analüüs
    • 02.11 kell 16.00 – 18.00 kohtumine kriitikutega, koostöös STLiga
    • 16.11 kell 16.00 – 18.00 näituse analüüs
    • 30.11 kell 16.00 – 18.00 teksti analüüs
    • 14.12 kell 16.00 – 18.00 kohtumine kriitikutega, koostöös STLiga
    • 04.01 kell 16.00 – 18.00 näituse analüüs
    • 18.01 kell 16.00 – 18.00 teksti analüüs
    • 01.02 kell 16.00 – 18.00 kohtumine kriitikutega, koostöös STLiga
    • 15.02 kell 16.00 – 18.00 näituse analüüs
    • 01.03 kell 16.00 – 18.00 teksti analüüs
    • 15.03 kell 16.00 – 18.00 kokkuvõttev kohtumine, koostöös STLiga

    *****

    proloogkooli algataja ja III lennu mentor on Maarin Ektermann

    Maarin Mürk/Ektermann on kunstitöötaja, kes tegeleb kaasaegse kunsti, rohkem ja vähem eksperimentaalse hariduse, kunstikriitika jms teemade vahel kokkupuutepunktide loomisega. Lisaks mitmete kunstivaldkonna projektide juhtimisele ("Kunstnikud kogudes" koos M-A. Talvistuga, RESKRIPT koos H. Hütiga, õiglaste tasumäärade ettepaneku väljatöötamine koos A. Triisbergiga) on tema fookusesse kuulunud ka kunstivaldkonnas toimuva vahendamine - seda nii kunstikriitika kirjutamise kui selleteemaliste debattide taganttõukamise kaudu. Ta on olnud kunstikriitikablogi Artishok üks algatajaid ja eestvedajaid, korraldanud koos omaalgatuslike kultuuriväljaannetega Vormsil kriitikakooli ja juhtinud Klassikaraadios pikalt saadet Kunstiministeerium (koos I. Grigoriga). Ta on andnud   mitmeid aastaid kunstikriitika alast kursust Eesti Kunstiakadeemias, kus ta ka igapäevaselt töötab Üldteooriaainete keskuse ja lektorina ning sügisel 2021 viinud läbi kaasaegsest kunstist kirjutamise kursust Drakadeemias. Aastal 2020 oli ta MAJA ja Sirbi ruumipublikatsiooni preemia žüriiks. 


    *****

    Lisainfo Sõltumatu Tantsu Lava tantsukriitika uurimisresidentuuri kohta: 

    STLi tasustatud residentuur võtab seekord fookusesse tantsust kirjutajad, julgustades neid kirjutama tantsukunstist, nüüdistantsu lavastustest ja koreograafide loomingust. Regulaarsetel kohtumistel tutvustatakse kaasaegse tantsu spetsiifikat, tantsukriitiku jaoks vajalikke töövahendeid ning võimaldatakse osalejatel süveneda tantsu kui spetsiifiliselt keha- ja liikumispõhise kunstivormi, vaadeldes ka selle seotust teiste etenduskunstide komponentidega. Rohkem infot: https://stl.ee/, kandideerimise tähtaeg on samuti 05.09.2022!

    *****

    proloogkooli kriitikakooli toetab sissejuhatava loengu ja kriitikutega kohtumiste korraldamise osas Kulka. 
    proloogkooli visuaalse näo on kujundanud Maria Muuk. 

    *****

    Kui sa oled siia lõppu lugemisega jõudnud - aitäh! Loodan, et sa täidad osalemissoovi (SIIT), tähtaeg on 05.09.2022 ning mõtleme-arutame-kirjutame sel hooajal koos!





    Eesti keeles