Projekti "Kunstnikud kogudes" kümnenda projekti esitlus - Mihek Ilus x A.H.Tammsaare muuseum Vargamäel - Nutukaev 

Tammsaare muuseum asub küll ajalooliselt õige koha peal (PS Pearu prototüübi järeltulijad elavad ikka kõrvaltalus, mis on Vargamäe hoovilt silmata), kuid hoonekompleks on 1970-ndatel juba peaaegu täies ulatuses üles ehitatud teadlikult „ajastutruu” muuseumi eesmärgil.  

Aga on üks kaev. Mitte see, mis lauda kõrval asub ja näeb välja täpselt nii tuttavlik kui üks nõuka-aegne talukaev välja peab nägema; ega ka mitte see, mis saunikumajade kõrval on, vaid too veidi eemal. Põhjatalu kaev, mis on seal Tammsaare-aegadest. Kogu võimsa muuseumimaastiku juures on see üsna tagasihoidlik eksponaat mõnes mõttes kõige rohkem „päris” asi, sest kaevusalv pärineb pooleteise sajandi tagusest ajast. Ka muuseumis tehtavad ekskursioonid ja haridusprogrammid viivad osalejad alati lõpuks just sinna, kus kohtuvad ajalooline, ilukirjanduslik ja tänapäevane.

Projekti „Kunstnikud kogudes” käigus teostab Mihkel Ilus kaevuga mitmed tööd, mille tulemusena saab see uue vormi. Kaevu maapealne osa on lihtne, ei eputa liiga paljude kaunistustega, vaid hoiab funktsionaalset joont. Kaks tugipuud, mille juured ulatuvad nüüd taevasse, viitavad kaevule kui alati veidi müstilisele läbipääsule eri maailmade vahel.

Lisaks toimub kevadel 2019 kaevusalve (taas)süvendamine veesooneni, mil kaevust saab üle saja aasta tassida jälle kaelkooguga vett ülahoonetesse – võimalus kogeda 19. sajandi argiparatamatusi omal nahal viib Tammsaare loomingu olustikule uuel viisil ligemale. See on austusavaldus raskele tööle, igapäevasele pingutusele, mis on Vargamäe ja meie mineviku arhetüübina kollektiivses teadvuses kinnistunud. Siit me tuleme, kaelkoogu ja kahe täis veeämbriga ning vaatame, kaugele on jaksu minna. Aga minna tuleb!  

Miks „Nutukaev”? Juured ülespidi puid teatakse olevat ka leina märgi (siinkohal võib ehk mõelda Vargamäe Krõõda raskele elule). Vikipeedia kirjutab romaani „Tõde ja õigus” kohta järgmist: „Tõde ja õigus” on tõsine ja väga pisaraterohke teos. Nimelt kohtab nutmist, nutu äärel olemist, pisarate neelamist jne pea igal kümnendal leheküljel”. Aga üks korralik peatäis nuttu võib olla puhastav, vabastada kogunenud pinged ja frustratsiooni. Võib-olla võib kaev sümboliseerida ka hetke endaga, enda kogumist? Ja muidugi sotsiaalset aspekti: oodatud ning ootamatuid kohtumisi – mis igapäevaga toime tulla aitavad.

Mihkel Ilusa projekti esitlus toimub 03. novembril - sel päeval toimuvad veel mitmed Kuko üritused, vaata lähemalt SIIT!

Mihkel Ilus (1987)

... on (visuaal)kunstnik, kes tegutseb maali laiendatud väljal. Ta töötab sageli suuremõõtmeliste installatsioonidega, kus maaliga seonduv lähenemine on kesksel kohal. Olulise osa tema tegevusest moodustab formaadikriitika ning kaasaegse näitusekultuuri ja etenduskunsti põimimine. Viimasel ajal tegelenud objektse kunsti erinevuste uurimisega black-box- ja white-cube-tingimustes, millele on lisandunud otsing leida psühholoogilist laetust materjalidest.

KODULEHT


A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel


Tammsaare muuseum Vargamäel on kirjaniku sünnikodu, mis inspireeris teda kirjutama romaani "Tõde ja õigus". See on koht, kus kanged naabrimehed Andres ja Pearu sooga maadlesid, kahasse kraavi kaevasid ja paljukõneldud eestlase jonni ajasid. Muuseumis saab tutvuda kirjaniku kultuuri- ja kirjanduspärandiga, otsida ja leida paralleele romaani ning kirjaniku sünnitaluga. Lisaks saab ülevaate 19. sajandi Järvamaa taluelust. Tammsaare muuseum on tuntud ka suveetenduste poolest.  

KODULEHT
FACEBOOK



Mihkel Ilus on muuseumis residentuuris 03. – 14. mai 2018. Residentuuri toetab ka Eesti Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupp!

Pildid hilissügisest külaskäigust muuseumisse: